Käesolev lühiülevaade annab alustavale ettevõtjale esmast teavet, kuidas oma raamatupidamine korraldada ja millised kohustused firma asutamisega kaasnevad.

Kõikidel Eestis registreeritud juriidilistel isikutel ja FIE-del on kohustus teostada raamatupidamist, lähtudes raamatupidamise seadusest. Raamatupidamise korraldamise eest vastutab juhatuse liige, kes võib seda teha ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust.

ARVESTUSE PIDAMINE

Ettevõtte kohustuseks on dokumenteerida kõik majandustehingud ja kirjendada need raamatupidamisregistrites. Samuti tuleb koostada majandusaasta aruanne ning säilitada kõiki dokumente (säilitamisaeg on 7-55 aastat).

Juriidilisel isikul, kes ei ole FIE on kohustus raamatupidamises kasutada tekkepõhist arvestust. See tähendab, et majandustehing kajastatakse vastavalt selle toimumise ajale, olenemata sellest, kas sellega seotud raha on liikunud (laekunud või välja makstud).

Alustaval ettevõtjal on hea teada, et seni kuni firma on mikroettevõte, raamatupidamise sise-eeskirja koostama ei pea, kuid mahtude suurenedes (nt müügitulu üle 50 000 euro või varad üle 175 000 euro) tuleb sise-eeskiri koostada.

MAJANDUSAASTA ARUANNE

Majandusaasta pikkuseks on üldjuhul 12 kuud ja tavaliselt see ühtib kalendriaastaga. Põhikirjas on võimalik majandusaastaks määrata ka muu periood, kui see on majandustegevust arvestades vajalik.

Ettevõte on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Alustav ettevõtja, kelle tehingumahud on väikesed (mikroettevõte) võib majandusaastaaruande esitada ka ilma tegevusaruandeta. Raamatupidamise aastaaruanne mikro- ja väikeettevõttel koosneb bilansist, kasumiaruandest ja lisadest. Soovi korral võib esitada ka rahavoogude ning omakapitali muutuste aruande. 

Aruanne tuleb esitada hiljemalt 6 kuud peale majandusaasta lõppemist. Alustav ettevõtja ei pea aruannet esitama juhul, kui ettevõte on asutatud ja tegevust alustanud peale oma majandusaasta 3. kvartali algust. Sellisel juhul on õigus kogu info esitada järgneval aastal. 

Meeles peab pidama seda, et majandusaasta aruanne tuleb esitada ka juhul, kui majandustegevust sel perioodil ei ole toimunud! Aruanne esitatakse e-äriregistri portaali kaudu. Seal on võimalik teha ka muid ettevõttega seotud toiminguid, näiteks anda ligipääs oma firma raamatupidamisega seotud isikutele.

Ettevõtted, kes ei esita oma aastaaruandeid õigeaegselt või jätavad selle üldse tegemata, võivad saada trahvi ilma eelneva hoiatuseta. 01.02.23 seadustiku muudatuse järgi tõusus trahvi määr 3200 euroni varem kehtinud 200 euro asemel. Trahvi saab määrata korduvalt kuni kohustuse täitmiseni. Kui tähtajast on möödas 3 kuud ja aruannet pole esitatud võimaldab uus seadus juriidilise isiku lihtsustatud korras kustutamist.

MAKSUD JA DEKLARATSIOONID

Maksudeklaratsioone saab esitada läbi Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonna e-MTA. Samuti on seal võimalik volitada kolmandat isikut deklaratsioone esitama ja töötamise registri kandeid tegema. 

Eestis tekib ettevõtte tulu- ja sotsiaalmaksukohustus peamiselt:

1) makstud dividendidelt – määras 20/80 (25%) või soodusmääras 14/86 regulaarselt makstavate dividendide puhul. Viimasel juhul lisandub ka 7% tulumaks, kui väljamakse tehakse füüsilisele isikule. Kasumi pealt, mida pole dividendidena jaotatud, maksu maksma ei pea!

2) annetustelt, kingitustelt ja vastuvõtukuludelt – makstakse tulumaks, kui ületatakse maksuvaba piirmäära.

3) “ebasobivate kuludelt” – enamasti tuleb tasuda tulumaks, töötajatele tehtud erisoodustuste puhul ka sotsiaalmaks.

4) maksetelt eraisikutele – tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus- ja pensionikindlustusmakse töötasult, juhatuse liikme tasult (v.a töötuskindlustusmakse) ja VÕS-lepingu tasudelt.

5) renditasult, litsentsitasult, haigushüvitiselt, intressitulult, toetuselt – makstakse tulumaks.

Igal ettevõtjal on kohustus töötaja palgafondist maksud kinni pidada, arvestada tulumaks muudelt väljamaksetelt ja kuludelt ning esitada need iga kuu 10. kuupäevaks TSD vormil. Samaks kuupäevaks tuleb tasuda ka maksusumma.

Käibemaksukohustus

Käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus tekib Eestis hetkel, mil maksustatav müügikäive ületab aasta algusest arvates 40 000 euro piiri (arvestus ei kumuleeru, vaid algab igal aasta uuesti). Käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks tuleb Maksuametile esitada avaldus 3 tööpäeva jooksul pärast registreerimiskohustuse tekkimist.

Piiratud käibemaksukohustuslasena tuleb registreerida juhul, kui:

1) Euroopa Liidu siseselt soetatud kaupade (v.a aktsiisikaup ja uus transpordivahend) maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 10 000 eurot;

2) ostetakse aktiisikaupa või uus transpordivahend;

3) EL-ist või välismaalt ostetakse “virtuaalseid teenuseid”, maksukohustus tekib alates esimesest ostust.

Piiratud käibemaksukohustuslane saab EL-i tarnijatele käibemaksunumbri esitamisel ostuarved 0%-lise käibemaksuga. Peale tehingut on kohustuslik esitada osaline käibedeklaratsioon, kus deklareeritakse oma välismaa ostud ja tasutakse 20% käibemaksu. Kui müüja riigis on käibemaks kõrgem, siis on selline variant kasulik, aga kui tarnijad asuvad väljaspool EL-i ja esitavad enamasti ilma käibemaksuta arveid, siis muudab Eesti 20%-line maksukohustus tooted/teenused palju kallimaks.

Edaspidi esitab piiratud käibemaksukohustuslane oma müügiarved endiselt ilma käibemaksuta ning Eesti ostuarvetelt käibemaksu tagasi küsida ei tohi.

Vabatahtlikult on kasulik käibemaksukohustuslane olla siis, kui klientideks on samuti käibemaksukohustuslastest ettevõtjad ja kuludeks on peamiselt käibemaksuga ostude kulud. Vabatahtlikult registreerimise peale tasub mõelda ka siis, kui on vaja teha suur investeering, millelt on vaja käibemaks tagasi taotleda. Kui kliendid on enamasti eraisikud ja suure osa kuludest moodustavad palgakulud, siis on käibemaksukohustuslane olla pigem kahjulik.

Käibemaksukohustuslaseks saades:

1) tuleb oma müügiarvele lisada käibemaks (olenevalt kaubast/teenusest kas 20%, 9%, 5% või 0%);

2) oma maksustatava müügikäibe jaoks tehtavatelt kulutustelt (ostuarvetelt) saab käibemaksu tagasi küsida;

3) arvele tuleb lisada käibemaksukohustuslase registreerimisnumber (VAT nr) ja eraldi näidata arve summa ilma käibemaksuta, käibemaksusumma ja lõppsumma.

4) iga kuu 20. kuupäevaks tuleb e-MTA-le esitada käibedeklaratsioon (KMD) ja lisa KMD INF, kus näidatakse eelneva kuu müügitulu, sellelt tasutav käibemaks ja ostuarvetelt tagasiküsitav käibemaks. Vormil INF tuleb näidata kõik müügi- või ostuarved tehingupartnerite lõikes, kui käibemaksuta summa ühe tehingupartneri kohta ületab 1000 eurot.

5) iga kuu 20. kuupäevaks tuleb esitada VD-aruanne, kus näidatakse kõik Euroopa Liidu sees teistele käibemaksukohustuslastele müüdavad teenused ja tooted.

6) iga kuu 20. kuupäevaks tuleb tasuda maksmisele kuuluv käibemaksusumma.

ENDALE PALGA MAKSMINE

Uue ettevõtte loomisega kaasneb ka küsimus, kas ja mis lepingu alusel endale palka maksta. Siinkohal on oluline mõelda järgnevale:

1) kas soovitakse ravikindlustuse (Tervisekassa) olemasolu – selle tagamiseks tuleb igakuiselt tasuda minimaalne sotsiaalmaksukohustus, mis on 2023. aastal 215,82 eurot (arvestatud kuumääralt 654 eurot). Töölepingu puhul algab kindlustus töötamise registris registreerimisest 14 päeva jooksul ja sellele on õigus vähemalt ühekuulise tähtajaga sõlmitud lepingu alusel töötamisel. Juhatuse liikme lepingu puhul algab kindlustus peale TSD esitamist.

2) kas ettevõttel jätkub vahendeid, et endale igakuiselt palka maksta või soovitakse seda teha vastavalt võimalusele – tööleping kohustab palka maksma igakuiselt, miinimumsummas 654 eurot. Kui müügitulu mõnel kuul ei ole või on see väga väike, ei ole mõistlik töölepingut sõlmida. Juhatuse liikme leping annab võimaluse endale tasuda vastavalt võimalusele, kuid miinuseks on töötuskindlustuse puudumine (seda igakuiselt ei maksta), mistõttu Töötukassas end töötuna arvele võttes ei ole võimalik saada töötuskindlustushüvitist. 

Töötasu pealt arvestatavaid makse on hea kontrollida palgakalkulaatori abil.

Kuigi alustaval ettevõttel ei ole suuri tehingumahtusid ja palju kohustusi, võib nende täitmine olla keerukas. Kui vajad abi raamatupidamisest tulenevate kohustuste täitmisel, siis võta ühendust Finera Finantsteenustega. Aitame hea meelega!