Mari Pitkve

Käesolev lühiülevaade annab alustavale ettevõtjale esmast teavet, kuidas oma raamatupidamine korraldada ja millised kohustused firma asutamisega kaasnevad. Kõikidel Eestis registreeritud juriidilistel isikutel ja FIE-del on kohustus teostada raamatupidamist, lähtudes raamatupidamise seadusest. Raamatupidamise korraldamise eest vastutab juhatuse liige, kes võib seda teha ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust.     ARVESTUSE PIDAMINE   Ettevõtte kohustuseks on dokumenteerida kõik majandustehingud ja kirjendada need raamatupidamisregistrites. Samuti tuleb koostada majandusaasta aruanne ning säilitada kõiki dokumente (säilitamisaeg on 7-55 aastat). Juriidilisel isikul, kes ei ole FIE on kohustus raamatupidamises kasutada tekkepõhist arvestust. See tähendab, et majandustehing kajastatakse vastavalt selle toimumise ajale, olenemata sellest, kas sellega seotud raha on liikunud (laekunud või välja makstud). Alustaval ettevõtjal on hea teada, et seni kuni firma on mikroettevõte, raamatupidamise sise-eeskirja koostama ei pea, kuid mahtude suurenedes (nt müügitulu üle 50 000 euro või varad üle 175 000 euro) tuleb sise-eeskiri koostada.     MAJANDUSAASTA ARUANNE   Majandusaasta pikkuseks on üldjuhul 12 kuud ja tavaliselt see ühtib kalendriaastaga. Põhikirjas on võimalik majandusaastaks määrata ka muu periood, kui see on majandustegevust arvestades vajalik. Ettevõte on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Alustav ettevõtja, kelle tehingumahud on väikesed (mikroettevõte) võib majandusaastaaruande esitada ka ilma tegevusaruandeta. Raamatupidamise aastaaruanne mikro- ja väikeettevõttel koosneb bilansist, kasumiaruandest ja lisadest. Soovi korral võib esitada ka rahavoogude ning omakapitali muutuste aruande.    Aruanne tuleb esitada hiljemalt 6 kuud peale majandusaasta lõppemist. Alustav ettevõtja ei pea aruannet esitama juhul, kui ettevõte on asutatud ja tegevust alustanud peale oma majandusaasta 3. kvartali algust. Sellisel juhul on õigus kogu info esitada järgneval aastal.    Meeles peab pidama seda, et majandusaasta aruanne tuleb esitada ka juhul, kui majandustegevust sel perioodil ei ole toimunud! Aruanne esitatakse e-äriregistri portaali kaudu. Seal on võimalik teha ka muid ettevõttega seotud toiminguid, näiteks anda ligipääs oma firma raamatupidamisega seotud isikutele.   Ettevõtted, kes ei esita oma aastaaruandeid õigeaegselt või jätavad selle üldse tegemata, võivad saada trahvi ilma eelneva hoiatuseta. 01.02.23 seadustiku muudatuse järgi tõusus trahvi määr 3200 euroni varem kehtinud 200 euro asemel. Trahvi saab määrata korduvalt kuni kohustuse täitmiseni. Kui tähtajast on möödas 3 kuud ja aruannet pole esitatud võimaldab uus seadus juriidilise isiku lihtsustatud korras kustutamist.     MAKSUD JA DEKLARATSIOONID   Maksudeklaratsioone saab esitada läbi Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonna e-MTA. Samuti on seal võimalik volitada kolmandat isikut deklaratsioone esitama ja töötamise registri kandeid tegema.  Eestis tekib ettevõtte tulu- ja sotsiaalmaksukohustus peamiselt: 1) makstud dividendidelt – määras 20/80 (25%) või soodusmääras 14/86 regulaarselt makstavate dividendide puhul. Viimasel juhul lisandub ka 7% tulumaks, kui väljamakse tehakse füüsilisele isikule. Kasumi pealt, mida pole dividendidena jaotatud, maksu maksma ei pea! 2) annetustelt, kingitustelt ja vastuvõtukuludelt – makstakse tulumaks, kui ületatakse maksuvaba piirmäära. 3) “ebasobivate kuludelt” – enamasti tuleb tasuda tulumaks, töötajatele tehtud erisoodustuste puhul ka sotsiaalmaks. 4) maksetelt eraisikutele – tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus- ja pensionikindlustusmakse töötasult, juhatuse liikme tasult (v.a töötuskindlustusmakse) ja VÕS-lepingu tasudelt. 5) renditasult, litsentsitasult, haigushüvitiselt, intressitulult, toetuselt – makstakse tulumaks.   Igal ettevõtjal on kohustus töötaja palgafondist maksud kinni pidada, arvestada tulumaks muudelt väljamaksetelt ja kuludelt ning esitada need iga kuu 10. kuupäevaks TSD vormil. Samaks kuupäevaks tuleb tasuda ka maksusumma.   Käibemaksukohustus Käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus tekib Eestis hetkel, mil maksustatav müügikäive ületab aasta algusest arvates 40 000 euro piiri (arvestus ei kumuleeru, vaid algab igal aasta uuesti). Käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks tuleb Maksuametile esitada avaldus 3 tööpäeva jooksul pärast registreerimiskohustuse tekkimist.   Piiratud käibemaksukohustuslasena tuleb registreerida juhul, kui: 1) Euroopa Liidu siseselt soetatud kaupade (v.a aktsiisikaup ja uus transpordivahend) maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 10 000 eurot; 2) ostetakse aktiisikaupa või uus transpordivahend; 3) EL-ist või välismaalt ostetakse “virtuaalseid teenuseid”, maksukohustus tekib alates esimesest ostust. Piiratud käibemaksukohustuslane saab EL-i tarnijatele käibemaksunumbri esitamisel ostuarved 0%-lise käibemaksuga. Peale tehingut on kohustuslik esitada osaline käibedeklaratsioon, kus deklareeritakse oma välismaa ostud ja tasutakse 20% käibemaksu. Kui müüja riigis on käibemaks kõrgem, siis on selline variant kasulik, aga kui tarnijad asuvad väljaspool EL-i ja esitavad enamasti ilma käibemaksuta arveid, siis muudab Eesti 20%-line maksukohustus tooted/teenused palju kallimaks.   Edaspidi esitab piiratud käibemaksukohustuslane oma müügiarved endiselt ilma käibemaksuta ning Eesti ostuarvetelt käibemaksu tagasi küsida ei tohi. Vabatahtlikult on kasulik käibemaksukohustuslane olla siis, kui klientideks on samuti käibemaksukohustuslastest ettevõtjad ja kuludeks on peamiselt käibemaksuga ostude kulud. Vabatahtlikult registreerimise peale tasub mõelda ka siis, kui on vaja teha suur investeering, millelt on vaja käibemaks tagasi taotleda. Kui kliendid on enamasti eraisikud ja suure osa kuludest moodustavad palgakulud, siis on käibemaksukohustuslane olla pigem kahjulik.   Käibemaksukohustuslaseks saades: 1) tuleb oma müügiarvele lisada käibemaks (olenevalt kaubast/teenusest kas 20%, 9%, 5% või 0%); 2) oma maksustatava müügikäibe jaoks tehtavatelt kulutustelt (ostuarvetelt) saab käibemaksu tagasi küsida; 3) arvele tuleb lisada käibemaksukohustuslase registreerimisnumber (VAT nr) ja eraldi näidata arve summa ilma käibemaksuta, käibemaksusumma ja lõppsumma. 4) iga kuu 20. kuupäevaks tuleb e-MTA-le esitada käibedeklaratsioon (KMD) ja lisa KMD INF, kus näidatakse eelneva kuu müügitulu, sellelt tasutav käibemaks ja ostuarvetelt tagasiküsitav käibemaks. Vormil INF tuleb näidata kõik müügi- või ostuarved tehingupartnerite lõikes, kui käibemaksuta summa ühe tehingupartneri kohta ületab 1000 eurot. 5) iga kuu 20. kuupäevaks tuleb esitada VD-aruanne, kus näidatakse kõik Euroopa Liidu sees teistele käibemaksukohustuslastele müüdavad teenused ja tooted. 6) iga kuu 20. kuupäevaks tuleb tasuda maksmisele kuuluv käibemaksusumma.     ENDALE PALGA MAKSMINE   Uue ettevõtte loomisega kaasneb ka küsimus, kas ja mis lepingu alusel endale palka maksta. Siinkohal on oluline mõelda järgnevale:   1) kas soovitakse ravikindlustuse (Tervisekassa) olemasolu – selle tagamiseks tuleb igakuiselt tasuda minimaalne sotsiaalmaksukohustus, mis on 2023. aastal 215,82 eurot (arvestatud kuumääralt 654 eurot). Töölepingu puhul algab kindlustus töötamise registris registreerimisest 14 päeva jooksul ja sellele on õigus vähemalt ühekuulise tähtajaga sõlmitud lepingu alusel töötamisel. Juhatuse liikme lepingu puhul algab kindlustus peale TSD esitamist. 2) kas ettevõttel jätkub vahendeid, et endale igakuiselt palka maksta või soovitakse seda teha vastavalt võimalusele – tööleping kohustab palka maksma igakuiselt, miinimumsummas 654 eurot. Kui müügitulu mõnel kuul ei ole või on see väga väike, ei ole mõistlik töölepingut sõlmida. Juhatuse liikme leping annab võimaluse endale tasuda vastavalt võimalusele, kuid miinuseks on töötuskindlustuse puudumine (seda igakuiselt ei maksta), mistõttu Töötukassas end töötuna arvele võttes ei ole võimalik saada töötuskindlustushüvitist.  Töötasu pealt arvestatavaid makse on hea kontrollida palgakalkulaatori abil.   Kuigi alustaval ettevõttel ei ole suuri tehingumahtusid ja palju

Maksuvabad kulud – kas tead, milliseid kasutada? Paljud ettevõtjad jätavad neile ettenähtud soodustused ja õigused kasutamata, sest nad lihtsalt ei tea oma võimalusi. Ettevõtluse üks boonustest aga ongi see, et mitmeid kulusid saab tasuda ettevõtte vahenditest, kasutades selleks maksueelset raha. Allolev nimekiri annab uuele ettevõtjale hea ülevaate, millised on enim kasutatavad maksuvabastused (lisainfot saab e-MTA kodulehelt). Need kulutused peavad olema otsesel või kaudsel moel ettevõtlusega seotud ja dokumentaalselt tõestatud, kuid on täiesti legaalselt maksuvabad: 1. kontori ja kodukontori kulud – rent, kommunaalkulud, kohvi- ja joogiveeautomaat, vesi, ajalehed, esmaabikarp, kontori kaunistamise kulud (nt lilled, vaasid, vaibad, maalid). Kodukontori kulud saab hüvitada vastavalt kasutamise proportsioonile. 2. sporditoetus – 100 €/kvartalis koos käibemaksuga. Kehtib nii töötajatele, juhatuse liikmele ja muu VÕS-lepingu alusel töötavale isikule. Hüvitada võib nt spordiklubi liikmemaksu, täiendava ravikindlustuse või rahvaspordiürituse osavõtutasu. Soodustuse kasutamine tuleb eraldi deklareerida. 3. autokompensatsioon – kuni 335 €/kuus isikliku auto kasutamise eest tööalasteks sõitudeks, sõidupäeviku alusel. Soodustuse kasutamine tuleb eraldi deklareerida. 4. parkimistasu – isikliku autoga tehtud parkimiskulu, kui see oli tööga seotud. 5. töötajate transport – maksuvabad on kodu-töö vahelised sõidukulud, kui elukoht on kaugemal kui 50 km. Ühistranspordi piletikulu hüvitamisel võib elu- ja töökoha vahemaa olla ka väiksem. Käibemaksu ei saa maha arvata. 6. töötajate majutus – hüvitamine on maksuvaba, kui töötajad elavad kaugemal kui 50 km. Käibemaksu ei saa maha arvata. 7. lähetuskulude päevaraha – välismaise lähetuse puhul esimese 15 päeva eest 50 €/päev, edasi kuni 32 €/päev (alammäär on 22,37 €). Lähetust saab pikendada puhkusega. 8. ärilõuna koostööpartneriga – maksuvaba on kliendi lõuna piirmäära ulatuses (32 €/kuus+2% palgafondist), oma töötaja osa on maksustatav. Käibemaksu maha arvata ei saa ning vaja eraldi deklareerida. 9. kohvi ja snäkkide kulu külalistele – piirmäära ulatuses on vastuvõtukulud maksuvabad, oma töötaja osa on maksustatav. 10. jõulupidu/ firma aastapäevapidu – klientidele ja koostööpartneritele piirmäära ulatuses maksuvaba. Oma töötajate osa ei pea maksustama, kui nad täidavad vastuvõtul oma tavapäraseid tööülesandeid. Samasse kontserni kuuluva välismaa ettevõtte töötajate osa on samuti maksuvaba (kontserni teise Eesti ettevõtte töötajate osa hüvitamine on erisoodustus). 11. annetus – tulumaksusoodustuse nimekirja kantud MTÜ-le, SA-le või usuühendusele maksuvaba ise valitud piirmäära ulatuses: kas 3% palgafondist (brutopalgad) või 10% eelmise kalendriaasta kasumist. Kõik teised annetused maksustatakse tulumaksuga määras 20/80. 12. töötervishoiukulud – töötervishoiuarsti poolt kirjalikult määratud protseduurid (nt massaaž), tervisekontroll, osaline prillide hüvitamine (vaja tõendada nägemise halvenemist). 13. tasemekoolitus – maksuvaba, kui koolitus (sh tasuline bakalaureuse või magistriõpe) on seotud erialaga. 14. reklaamkingitus – kui väärtus jääb alla 10 € koos käibemaksuga (nt pastakas, kruus), logo trükkimise kulu sinna ei arvestata. 15. toote näidised – reklaami eesmärgil jaotatud oma tooted. 16. sponsorlus – maksuvaba, kui eesmärgiks on oma ettevõtte reklaamimine. Nõuab tõendamist (nt lepinguga). 17. antud allahindlused – maksuvabad, kui tehtud klientidele, mitte oma töötajatele. 18. kauba mahakandmine – kui see on varastatud või hävinud. 19. tööriided – tööks vajalikud esemed, nt firma logoga t-särk, kaitsejalanõud, esinemiskostüüm. Kui soovid abi raamatupidamise korraldamisel ja maksudes orienteerumisel võta ühendust Finera Finantsteenustega.

Siin on toodud peamised raamatupidamise, maksude ja tööõigusega seotud maksumäärad 2023. aastal. Võrdluseks on toodud ka eelmise aasta vastavad numbrid ning muutunud summad on märgitud rasvases trükis.   Tulumaks 2023 2022 Füüsilise isiku ja mitteresidendi tulumaks 20% 20% Tulumaksu soodusmäär (III pensionisamba ja mitteresidendi litsentsi- ja teenustasude väljamaksed) 10% 10% Ettevõtte tulumaks 20/80 (25%) 20/80 (25%) Regulaarsete dividendide tulumaks 14/86 14/86 Füüsilise isiku tulumaks regulaarsetelt dividendidelt 7%. 7%. Maksuvaba tulu (füüsilisele isikule) 0-654 €/kuus (vastavalt sissetulekule) 0-500 €/kuus (vastavalt sissetulekule) Vanaduspensioniealise maksuvaba tulu 704 €/kuus vastavalt sissetulekule Sotsiaalkindlustusmaksed 2023 2022 Töötasu alammäär 4,3 €/h 725 €/kuus 3,86 €/h 654 €/kuus Sotsiaalmaks 33% 33% Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 654 €/kuus 584 €/kuus Tööandja minimaalne sotsiaalmaksu kohustus 215,82 €/kuus 192,72 €/kuus Tööandja töötuskindlustusmakse 0,8% 0,8% Töötaja töötuskindlustusmakse 1,6% 1,6% Kohustusliku kogumispensioni makse 2,0% 2,0% Käibemaks 2023 2022 Käibemaksumäär 20%, 9%, 5% ja 0% 20%, 9%, 5% ja 0% Tax free maksuvaba piirmäär 38 € 38 € Käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustuse piirmäär 40 000 € 40 000 € Piiratud käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustuse piirmäär 10 000 € (kaupade soetamisel EL-st) 10 000 € (kaupade soetamisel EL-st) Lihtsustatud arve väljastamine 160 € (arve summa ilma km-ta) 160 € (arve summa ilma km-ta) Hüvitised ja erisoodustused 2023 2022 Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär 50 € (esimesed 15 päeva) 32 € iga järgneva päeva eest 50 € (esimesed 15 päeva) 32 € iga järgneva päeva eest Isikliku auto hüvitise maksuvaba piirmäär (sõidupäeviku alusel) 0,3 €/km, max. 335 €/kuus 0,3 €/km, max. 335 €/kuus Ametiauto erisoodustuse hind 1,96 €/kW kuus 1,47 €/kW kuus (üle 5.a auto) 1,96 €/kW kuus 1,47 €/kW kuus (üle 5.a auto) Tulumaks ja sotsiaalmaks ametiauto erisoodustuselt 0,49 + 0,81 €/kW kuus 0,37 + 0,61 €/kW kuus (üle 5.a auto) 0,49 + 0,81 €/kW kuus 0,37 + 0,61 €/kW kuus (üle 5.a auto)